Jakob on minu maailma kõige armsam venna. Kui ma Austraaliasse läksin, siis oli ta ainult 1a 11k ja nüüd on ta juba 3a 3k. Lahkumise tegigi kurvaks see, et ta oli nii vahvas eas. Siiani on ja selle pärast ongi ikka veel nii raske eemal olla. Loomulikult oleks raske eemal olla, kui ta oleks 13a, aga praegu on ju see iga kus ta õpib kõike tegema ja räägib nii naljakaid lugusid jnejne. Eriti armas on see, kui ta ütleb ''Minu ilus õde'', ''Minu Triinu'' ja et ta armastab mind.
Emps rääkis, et Jakob oli poes mingit kutti näinud, kes talle Joshi meenutas ja siis Jako ütles ''NaguGI minu Tšosu''. Ta igatseb isegi Joshi! Nad said üli-hästi läbi, kui me Eestis käisime. Ma kartsin, et Jakob häbeneb vms, aga ei. Absoluutselt igal hommikul, kui Jaks kuulis, et me ärkvel oleme, jooksis ta minu tuppa enda mängumõõkadega ja hakkas vehklema. Kisamine käis asja juurde, sest see oli Jakobi ja Joshi suhtluskeel. Jakob mõned korrad küsis mu käest, et miks Josh talle ei vasta, aga enamasti said nad lihtsalt kisamisega hakkama. Ainult 108 päeva jäänud ning siis saan juba oma pisikese juurde!
PS! Minu pisikesel tädipojal on täna sünnipäev! Palju-palju õnne, kallis Andri! Juba NELIII :)
Nüüd lisan Jakobist mõned pildid, mis mulle eriti meeldivad.
Läks natukene paljuks... ups. Ja kõik pildid on siis tehtud, kui mina ka veel Eestis olin. Ehk siis ta oli pisikene :) Nüüd ma tahaks päris enda pisikest.. oehh. :D
No comments:
Post a Comment