Aeg ei peatu..

Selle postituse pühendan ma enda vanavanaemale, kellel oleks viie päeva pärast olnud 90s juubel! Kahjuks otsustas ta aga täna öösel lahkuda...ilmselt ta siis tundis, et nii on talle kergem.
Kõige rohkem tahaksin teile südamele panna, et külastage nii tihti kui võimalik enda sugulasi ning üleüldse kõiki, keda tähtsaks peate, sest aeg ei kavatsegi peatuda.

Ebay kiusab

Mõned kuud tagasi avastasin enda jaoks Ebay. Nüüdseks olen päris palju asju sealt tellinud, enamasti küll aksessuaare ja selliseid väiksemaid vidinaid. Kõik on siiani korras olnud, pole ühtegi probleemi esinenud. Nüüd viimased asjad on saadetud Joshi vanemate juurde, sest mu pangakaart oli sellel aadressil. Käisin eile pangas, et aadress ära muuta, sest ma tahaks, et asjad ikka minu koju tuleksid. Muutsin siis Ebays ka aadressi ära ja nüüd olen proovinud neli korda midagi tellida. Iga kord võtab Ebay minu kontolt £1 ja siis ütleb, et selle kaardiga ei ole võimalik proovida. Eile üritasin kolm korda, iga kord kadus £1 ja ütles, et ei saa. Täna helistasin sinna, nemad ütlesid, et pole sellest probleemist varem kuulnudki ja et üritavad asja lahendada ning helistavad mulle siis tagasi... oh well. Kell on pool üksteist öösel ja siiani ei miskit. Vaatasin pangakontot, sinna oli sellest kolmest naelast kaks tagasi tulnud. Täiesti lambist. Mõtlesin, et ohh äkki nüüd töötab. Proovisin uuesti tellida, jälle sama jama. Kaotan lihtsalt £1 ja ütleb, et ei saa seda kaarti kasutada!?
Ma ei tea mis peale hakata, sest ma tahaks homme maaaaaailma kõige armsamat käekotti tellida ja kui see nii jaurab, siis ma olen ikka päris kurb.
Kui kellelgi selline jama olnud on, siis võib mulle ka öelda mis värk on. Ma tahaks siiski oma käekotikest tellida.

''Baby, I have a surprise for you..''

Josh tuli töölt koju ja juba enne kui uksest sisse astus, hüüdis mulle ''Babyyy, I have a surprise for you..''. Ise säras nagu pisike poiss, kes just uue mänguauto sai. Ma ei tea miks, aga viimasel ajal mulle ei meeldi üllatused? Ma nagu tahaks kõike koos otsustada, et kindel olla, et mõlemad osapooled jäävad kindlasti rahule. Võib-olla on see lihtsalt selle pärast, et meie viimase aja otsused tiirlevad ümber meie kodu ja asjade soetamisega siia!?
Samas meie aastapäev on kaheksa päeva pärast, tõenäoliselt on see siis kuidagi sellega seotud.. who knows. Eks ma siis lihtsalt piinlen ja ootan.

Meie esimene sõbrapäev koos

Sõbrapäeva võttis Josh töölt vabaks, mina aga pidin hommikul neljaks tunniks minema. Peale tööd käisin ruttu poest läbi, et talle kink, kaart ja tort osta. Ma armastan kui väga siin inimesed kaartidest lugu peavad. Näiteks jõulude ajal said ta vanemad vähemalt 50 kaarti ja isegi meie saime umbes 10. See selleks.. kaardi ja tordi leidsin, siis oli vaja mul minna lõhnapoodi. Teadsin kindlalt, et tahan Marc Jacobs-Bang'i, sest seda ta kasutas siis, kui me tuttavaks saime. Nüüd ta kasutab sellest ajast saadik minu kingitud Versace lõhna, teate küll see helesinises pudelis. Ma ei tea ühtegi inimest kellele see ei meeldiks. Kaldusin jälle teemast kõrvale.. seda lõhna, mis ma otsisin, ei olnud kolmes lõhnapoes! Ma olin siis suht endast väljas, et mida ma nüüd teen, mis ma ostan talle. Nuusutasin vist absoluutselt kõik lõhnad läbi ja siis jäin pidama uuel Calvin Klein-Red edition'il. Meeldis, seega ostsin ära ja lihtsalt jäin lootma, et talle ka meeldib. Kui koju hakkasin jalutama, siis Josh saatis sõnumi, et ta poes hetkel ja kui kuskil näeb mind, siis võtab peale. Ma hakkasin juba maja juurde jõudma ning saatsin vastu, et pole hullu, olen juba kodus. Keerasin ukse lukust lahti, aga kett oli ikka ees. Mõtlesin, et mis asja, kas Josh ronis aknast välja või!? Oli täitsa toas olemas, aga ütles, et ma veel ootaks. Väike pätt valetas mulle, et ikka poes on. Tegelikult asjatas kodus.
Kui ta lõpuks ukse lahti tegi, siis hoidis pikka punast roosi käes ja oli üldse nii armas mul. Magamistoas ootas mind voodil kõige armsam südamekujuline roosa ning pehme padi, ka selle kõrval oli pikk punane roos. Kaart mille ta kinkis on nagu erinevate kinkekaartidega vms, kõik tema poolt allkirjastatud. Näiteks ''Terve nädalavahetus magamistoast lahkumata'', ''Lõõgastav massaaž'', ''Suudlemisrekord'' jne-jne. Minu arvates väga vahva!
Vannitoas ootas mind kuum vahune vann ning küünlad põlemas.. ja samal ajal kui ta mind sinna ligunema saatis, hakkas ta ise meile õhtusööki tegema. Lisaks oli ta meile filmi ostnud, et peale õhtusööki seda kaisus vaadata. Mina jäin kõigega väga rahule. Selline armas ning parajalt romantiline sõbrapäev.

Inglismaal?

Kuigi minu jaoks elan ma täiesti tavalist elu, siis tundub, et oma sõprade ning tuttavate jaoks mitte. Kui mõned kaugeks jäänud inimesed on minuga facebooki kaudu suhtlema hakanud ning uurinud kuidas mul läheb ja millega tegelen, siis nii mõnedki korrad on see tulnud üllatusena, et ma elan nüüdseks juba kaheksa kuud Inglismaal. Selle peale imestatakse, et mis asja, alles Sa olid ju Austraalias!? Jah, olin, aga Austraalias kohtasin ma maailma kõige imelisemat meest ning paraku pidi tema oma kodumaale tagasi tulema, Inglismaale. Veel enne kui see juhtus, puhkasime me Tais. Seal saime ilmselt aru, et kõik mis meie vahel on, on suurepärane ning see lihtsalt lõpetada oleks vale. Lõppude lõpuks ju vahet ei ole, kus riigis me elame?? Peaasi, et koos. Tema lendas Inglismaale ning mina veel üheks kuuks Austraaliasse tagasi, sest enamus minu asjadest olid veel seal. Nii raske oli eemal olla, aga hakkama saime.
27 juuli 2013 maandusin kell 7 hommikul Londonis. Josh tuli mulle oma vennaga vastu. Nii hea oli teda seal hüppamas ja lehvitamas näha. Algas sõit tema vanemate juurde, teil pole aimugi kui väga ma kartsin. Polnud ma ju neid kordagi näinud ning siis pidin järsku nendega koos elama hakkama? Ma vist terve tee mõtlesin mida ma teen, kas ma olen hulluks läinud, miks ma siin olen? Jõudsime sinna ning kõik läks vist hästi.. vähemalt tundus nii. Algse plaani järgi pidime sinna jääma kuueks kuni kaheksaks nädalaks, kokku elasime seal hoopis viis kuud. Ütleme nii, et ega see minu jaoks lihtne ei olnud, sest polnud ma ju põhimõtteliselt oma vanemategagi kolm aastat koos elanud. Miks mulle peaks siis sobima elamine kellegi teise omadega? Ärge saage valesti aru, ma armastan oma vanemaid maaaaaaaailma palju, aga lihtsalt ei olnud harjunud sellega enam. Jaanuari alguses kolisime välja ning nüüd ma külastan oma elukaaslase vanemaid meeleldi. Mina olengi vist see, kes alati ütleb, et okei võiks nüüd Su vanemaid vaatama minna.
Septembris, kui meil Joshiga kuus kuud täis sai, tegi ta mulle üllatuse ning ostis meile piletid Eestisse. Et mina saaksin koju ja tema tutvuks minu vanematega. Olime Eestis küll ainult ühe nädala, aga see oli lihtsalt niiii ii iii hea! Tundus nagu polekski ära olnud, aga samas oma sel hetkel 2a vennat vaadates tundus, et olin ära olnud terve igaviku. Joshile seal meeldis, aga samas elada ta Eestis ei tahaks, sest liiga külm oli tema jaoks. Inglismaale tagasi tulla oli raske, sest ei teadnud millal uuesti koju saan. Nüüd oli mul põhimõtteliselt valida, kas tulen kevadel või suvel kaheks nädalaks!? Valisin suve, sest siis saan Joshile näidata, et Eestis võib mõnus soe ka olla ning teine põhjus on jahimeeste kokkutulek. Olen seal 14 korda käinud ning eelmine aasta jäi vahele, seekord ma nii ei taha. Kadeduseuss on ju suur, kui kõik teised pakivad ja mina võin sellest vaid unistada! Ja pealegi tahan, et Josh ka näeks mis üritus see selline on. Igaljuhul, juulis on meid siis kaheks nädalaks Eestisse oodata.

Nagu ma juba ütlesin, siis nüüdseks olen siin olnud juba kaheksa kuud. Elame täitsa all mere ääres ning linnas nimega Bognor Regis. Käin tööl ühes baaris ja samal ajal üritan olla super perenaine.. siiani läheb vist hästi! ;)