Vingun

Ma ei tea mis mul viimasel ajal viga on, aga mul lihtsalt puudub energia ja tahtmine teha asju peale tööd. Tööl olles mõtlen küll, et ohh ma hakkan kodus kooki küpsetama või et oh ma lähen täna välja. Kui ma koju jõuan, siis tahan lihtsalt voodisse pugeda ja mitte kunagi enam sealt lahkuda. Igasugune motivatsioon puudub. Ilmselt olen väsinud ja Eestit igatsen ka nii väga, et pisar tahab silma tulla. Noh...tegelikult ju tulebki. 
Mul on veel mingi haige asi külge hakanud, et kui keegi ütleb, et teen seda kell 12, aga tegelikult teeb 12:10, siis mul kohe hull probleem. Hakkan absoluutselt igast sõnast kinni ja kui nii ei tehta, siis on kõik paha ja vale. Teen enda elu raskemaks sellega. Üleüldse ma muretsen kõige pärast viimasel ajal? Selline tunne, et see ongi see ja nüüd ongi kõik. Nagu nüüd olengi täiskasvanud ja enam ei tohi vigu teha? Ma ei tea.. keeruline selgitada, aga kuidagi imelik on. Ma ei ütle, et ma õnnelik ei ole. Olen küll. Lihtsalt imelik on.