Hello again

Viimasest postitusest on mõned kuud möödas ja ega midagi väga muutunud polegi. Jõulud olid väga head, mu pere üllatas mind küllatulekuga. Nad olid siin peaaegu nädala ja nii hea oli. Josh veetis mõned päevad oma emaga, sest muidu oleks ta üksi olnud. Jõuludeks sain Joshilt ripsmekoolituse, nii et tegin selle ka ära veebruaris. Ma poleks eales uskunud, et ripsmete pealepanek nii sõltuvust tekitav on. Kliente tekib järjest juurde ja mul on väga hea meel selle üle. Aastavahetusel olime Joshi sõbra Tomi juures. Mõtlesime, et ei joo liiga palju ja ei jää kauaks, sest hommikul kell kaheksa pidime kõik Londonisse minema. Seal oli mingi festivali moodi asi. DnB, house ja god knows mis muusika veel. No ütleme nii, et raske oli üles saada hommikul. Üritasime Joshiga autos veits magada, aga sõit oli ainult 1h ja veits peale. Läksime kolme autoga ja kõik peale minu ja Joshi jäid mingisse teise hotelli. Me siis läksime taksoga edasi meie omasse. See oli festivali kohale palju lähemal ja toad olid ka väga ilusad. Olime mõlemad rahul. Tegime siis ruttu korda end ja saime teistega kokku. Väga hull pidu oli!! Kuna see algas mingi kell kolm päeval, siis kell 11 otsustasime Joshiga, et ei Hakka after partyle minema ja läksime hotelli tagasi. Nii hea rahulik oli seal. Hommikul tulime koju tagasi ja lebotasime terve päeva. Hea aastavahetus oli:) Ma ei teagi mis me veel teinud oleme..mingi aeg broneerisime lennud Eestisse ära. 8-15 juuli oleme Eestis! Ainult 113 päeva jäänud:) Märtsis oli meie teine aastapäev, Josh kinkis mulle Bestivali piletid ja kuna need olid nii palju ning meile mõlemale, siis ta minult midagi väga suurt ei tahtnud. Kinkisin talle Paco Rabanne Invictus'e lõhnakomplekti. Õnneks talle väga meeldis, nii et all good. Septembris läheme Bestivalile neljaks-viieks päevaks. Koguaeg googeldan selle pilte, tundub a-m-a-z-i-n-g! Juuksuriks õppimine läheb ka hästi. Nii et kõik on super! Eks ma üritan vahepeal natukene rohkem blogida, et nii suurt pausi sisse ei tuleks jälle:) PS! Aitäh Gerlin, et mulle meelde tuletasid, et ma blogiks:) PPS!! Tegin seda oma telefoniga, nii et sorry kui mingid vead sees on:)

Merry Christmas!!

Chit-chat

Täna ma tööle ei läinud, sest mul on palavik ja nii-nii halb olla. Josh arvas, et ma peaks koju jääma, kuigi ise läks ka haigena tööle. Kohusetundlik mees mul.

Skypesin emmega ka täna ja isegi kui see oli vaid üks tund, ikka oli nii hea näha neid. Viimasel ajal olen kuidagi unustama hakanud kui väga mul vedanud on ja kui väga Josh minust hoolib ning kui palju ta minu jaoks teeks. Emme tuletas mulle seda jälle meelde. Meie plaanid Joshiga järgmiseks kaheks-kolmeks aastaks on nii põnevad ja head. Ma lihtsalt ei jaksa ära oodata, et kõik juba juhtuma hakkaks ja samas tundub nii uskumatu selliseid plaane teha. Millal ma suureks kasvasin? Millal ma nii tõsiselt tulevikule mõtlema hakkasin? Natukene hirmutab, aga samas kui tead, et tema ongi see..siis Sa lähed lihtsalt vooluga kaasa :).

Oleviku juurde tagasi tulles, siis Josh läks nüüd parima sõbraga baari ja mina hakkasin Katy Perry doki vaatama. Olen enne ka seda näinud, aga kuna tema ja Russell olid mu üks lemmikpaare, siis tahtsin neid veel koos näha. :) Ma ei suuda üldse keskenduda sellele hetkel, sest Lyla muudkui käib ja näksab mind. Tal on mingi imelik tuju täna. :D

Friends..

15. november aastal 2012 läksin Austraaliasse, seega kohe-kohe on kaks aastat täis. Kui ma esimese aasta jooksul ei märganud, et midagi väga muutunud oleks, siis nüüd saan aru küll. Mul on selline tunne, et paljud sõbrad/sõbrannad on nii kaugeks jäänud. Mõnikord tahaks lihtsalt "tsau" kirjutada, aga siis hakkan kartma!? Oma sõpru? Selline tunne on, et ei oska millestki rääkida ja nagu poleks midagi ühist enam. Ilmselt on see lihtsalt selle pärast, et pole kaua suhelnud ja võib-olla nemad mõtlevad samamoodi. Kui lihtsalt üks osapooltest kirjutaks, siis küll saaks jälle jutumulli lahti ja kõik tunduks endine. Aga...mulle tundub, et vaid mina püüan, sest mina ju olen see, kes ära läks ja kõigist ilma jäi. Teistel on ju ikka nende sõbrad/sõbrannad olemas.

Inglismaal on mul mõned tüdrukud kellega nüüd aina lähedasemaks saan. Alguses ma muudkui kordasin Joshile, et milleks mulle uued sõbrannad, kui mul on vanad olemas. Nüüd saan aru, et kui ma tahan ennast õnnelikuna tunda, siis mul lihtsalt on enda ümber uusi inimesi vaja. Pean õppima neid usaldama nii nagu usaldan enda kauaaegseid sõbrannasid, eks see võtab aega, aga küll see tuleb :).

Üks asi on veel see, et tundub, et mõni "sõbranna" on nüüd pigem nagu...vaenlane!? Keegi kes soovib mulle pigem halba, kui head. Ega ei saagi ju oodata, et kahe aasta jooksul kõik suureks kasvavad. Enamus siiski on täiskasvanuks saanud, thank god.

No igaljuhul...tahtsin lihtsalt öelda, et isegi kui ma teiega väga kaua rääkinud ei ole, ma mõtlen teie peale absoluutselt iga päev.

C, S, M! Teie olete 101% igapäevaselt minu mõtetes ja igatsen teid väga-väga. Heh, tundub, et kõik siiski ei ole nii must-valge :)

Mõned pildid :)

Tõmbasin telefoni bloggeri app'i ja saan nüüd teiega kõike jagada, jee! Siin mõned suvalised pildid. Tahtsin lihtsalt kindel olla, et ikka töötab. 

Hello again!

Mu läpakas on nii aeglane, et ma pole seda juba kuid kasutanud ja telefoniga blogida mulle ei meeldi eriti, sest ma ei oska pilte lisada!? No igaljuhul, siin ma olen! Tööl ja koolis on kõik hästi, naljakas on mõelda, et ma nüüd juuksur olen? Noh..peaaegu. Õpetajad tahavad, et me harjuks selle mõttega ja nimetaks end juuksuriks. Lisaks tahan ära teha ripsmetehniku koolitust, et kooli kõrvalt natukene lisa teenida. Mul on vaja koguaeg tegutseda, sest see annab mulle energiat.
 Paar kuud tagasi võtsime endale tuhkrubeebi ja no ta on lihtsalt niiii armas! Alguses hammustas nii palju ja valusalt, et pidime kindaid kandma, kui katsusime teda. Nüüd ta pigem limpsib meid ja hammustamine on lihtsalt väike näksimine. Nimeks panime Lyla talle :).
 Joshil oli nädal tagasi sünnipäev, mis tähendab, et nüüd on aeg jõule oodata. Minul kolmandad jõulud kodust ära olles ja ilma oma pereta. Samas aga minu ja Joshi esimesed jõulud oma kodus, päris oma kuuse ja oma ehetega. Ma niiii ootan!
 Eestisse tuleme ilmselt alles juulis, jahimeeste kokkutulekuks. Järgmine on 35.juubeli kokkutulek seega peaks suht awesome tulema! :)
 Praegu kõik. Üritan see aasta ikka veel endast märku anda. Olge tublid!

Vingun

Ma ei tea mis mul viimasel ajal viga on, aga mul lihtsalt puudub energia ja tahtmine teha asju peale tööd. Tööl olles mõtlen küll, et ohh ma hakkan kodus kooki küpsetama või et oh ma lähen täna välja. Kui ma koju jõuan, siis tahan lihtsalt voodisse pugeda ja mitte kunagi enam sealt lahkuda. Igasugune motivatsioon puudub. Ilmselt olen väsinud ja Eestit igatsen ka nii väga, et pisar tahab silma tulla. Noh...tegelikult ju tulebki. 
Mul on veel mingi haige asi külge hakanud, et kui keegi ütleb, et teen seda kell 12, aga tegelikult teeb 12:10, siis mul kohe hull probleem. Hakkan absoluutselt igast sõnast kinni ja kui nii ei tehta, siis on kõik paha ja vale. Teen enda elu raskemaks sellega. Üleüldse ma muretsen kõige pärast viimasel ajal? Selline tunne, et see ongi see ja nüüd ongi kõik. Nagu nüüd olengi täiskasvanud ja enam ei tohi vigu teha? Ma ei tea.. keeruline selgitada, aga kuidagi imelik on. Ma ei ütle, et ma õnnelik ei ole. Olen küll. Lihtsalt imelik on.